Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon
Ilmumas
Nikolai Losski

Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon
680 lk., 140x215, 2024

Nikolai Losski (1870–1965) on üks väheseid rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi vene süstemaatilisi filosoofe. Euroopas oma aja filosoofia tippude juures õppinuna sai temast Peterburi ülikooli filosoofiaprofessor. Revolutsiooni järel kritiseeris ta sotsialistlikke liialdusi ning pagendati seetõttu 1922. nn. filosoofide laeval kodumaalt. Ta õpetas Prahas, põgenes Teise maailmasõja aegu Pariisi kaudu New Yorki. Temast sai palju tõlgitud ja võrdlemisi tuntud autor. Losski järgi on ideaalsed loogilised ja matemaatilised objektid vahetult, s.t. intuitiivselt tunnetatavad, tema käsitlust võiks seega nimetada totaalseks intuitivismiks. Tema metafüüsilise süsteemi keskmes on ruumi- ja ajaülene substantsiaalne toimija ehk individuaalne, loomingulist omadusteülest jõudu ja kogu abstraktset logos’t tervikuna omav mina, kes loob vabalt oma ilminguid ning koostöös teiste toimijatega oma vaimset, hingelist ja kehalist elu. Losski järgi on meil nii välismaailmale kui ka teistele inimestele ja isegi nende kõige salajasematele hingeseisunditele vahetu, intuitiivne ligipääs.

Raamatule on saatesõna kirjutanud Jaanus Sooväli.


Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hinged, vaimud ja jumalad
Ivar Paulson

Hinged, vaimud ja jumalad
720 lk., 140x200, 2024

Etnoloog, usundiloolane ja luuletaja Ivar Paulson (1922–1966) õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, muinasteadust ja ajalugu ning jätkas õpinguid paguluses Hamburgi ja Stockholmi ülikoolis, olles elu lõpuni viimases ka usundiloo dotsent ja professori kohusetäitja. Tema uurimisteemadeks on olnud nii usundilugu, inimhingekujutelmad kui ka looduse hingeilm, tema teadustee lõpupoole nihkusid esirinda perekonna kaitsevaimud-kodujumalad, põllundusega seotud riitused, ülijumala mõiste ja selle mütoloogia. Üle neljakümne peamiselt saksakeelse erialase uurimuse kõrval ilmus temalt eesti keeles, eriti ajakirjas “Mana”, artikleid, esseid ja kultuurilooliste teoste arvustusi, luuletusi ja luuletõlkeid. Tema tuntuim teos on postuumselt ilmunud esseedekogu “Vana eesti rahvausk” (1966). Koostaja ning saatesõna autor Indrek Peedu on Ivar Paulsoni Mõtteloo-köitesse “Hinged, vaimud ja jumalad” valinud artikleid, mis koos monograafiatega tegid temast kõrgelt hinnatud ja silmapaistva uurija. Saksakeelsed teksti on eestindanud Mari Tarvas, inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Peterburi
Andrei Belõi

Peterburi
682 lk., 145x210, 2024
Andrei Belõi (1880–1934), kodanikunimega Boriss Bugajev, oli vene kirjanik, luuletaja, esseist, üks sümbolismi rajajaid. Ta pidas oma eeskujudeks Fjodor Dostojevskit, Friedrich Nietzschet ja Henrik Ibsenit ning mõjutas omakorda paljusid kirjanikke. Nobeli preemia laureaat Boriss Pasternak ütles Belõi nekroloogis, et „Peterburita“ poleks ka James Joyce'i „Ulyssest“. 
Romaani „Peterburi“ peetakse üheks modernistliku kirjanduse tippteoseks. See sümbolismi meistriteos annab suurepäraselt edasi Peterburi kui müütilise, kunstlikult loodud, irreaalse, saatanlikult sirgjoonelise linna pahaendelist, 1905. aasta revolutsiooni õhustikku, kus mõjuka riigiametniku „ajumäng“ hoiab töös riigiratast. Siis aga hakkab linn justkui oma elu elama, inimestest saavad varjud, varjudest inimesed… ja saartelt kerkib rohekas hämu… Sündmuste taustal on pidevalt ligiolevad Peterburi sümbolid Vaskratsanik ning Peeter I. Romaanis on rikkalikult allusioone nii vene kui ka maailma kirjandusele, käsitletakse isa ja poja, Lääne ja Ida, ratsionaalsuse ja müstitsismi igivana vastandumise teemasid. Apokalüpsise õhustikus põimuvad ajalugu ja müüt. Kaasaja kontekstis pakub romaan võimalust mõtiskleda üksikisiku rolli üle ajaloos, mis võib muuta maailma saatust.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.